Šimpansid on levinud Ekvatoriaal-Aafrikas, kus nad elavad troopilistes vihma- ja mägimetsades.
Nad on suured loomad- üldpikkusega kuni 150 cm, millest tüvepikkusele langeb 75-95 cm; mass on 45-50 kg, mõnikord isegi 80 kg. Šimpansidel moodustab emase mass 90% isase omast. Šimpanside käed on tunduvalt pikemad kui jalad. Sõrmed on võrdlemisi pikad, ainult pöial lühike, suur varvas on pikk, ülejäänud varbad aga väikesed ja nahkse kilega ühendatud. Kõrvalestad on suured nagu inimesel, ülahuul pikk, nina väike. Näonahk, käeseljad ja pöidade pealispind on kortsulised. Karvkate on neil must, lõual valged karvad. Keha kattev nahk on hele, kuid näonaha toon alamliigiti erinev.
Šimpansid elavad osalt maapinnal, osalt puudel, veetes maapinnal umbes 30% päevasest ajast. Maadmööda liiguvad nad tavaliselt käpuli, toetudes täiele tallale ja kõverdatud sõrmede keskmiste lülide pealispinnale. Sellises asendis võivad nad kiiresti joosta. Harva sammuvad nad kahel jalal. Puid mööda liiguvad šimpansid kiiresti brahhiatsiooni teel, rippudes oma tugevate käte otsas. Šimpansid tegutsevad rühmadena, milles loomade arv on ebastabiilne. Igasse rühma võib kuuluda 2 kuni 25 või rohkemgi isendit. Tuleb ette koguni 40-45 isendilisi segaseltsinguid. Ka karja koosseis pole stabiilne. Sinna võib kuuluda üks paar(isane ja emane), kuid leidub ka ainult isastest koosnevaid seltsinguid ning samuti neid, kus on ainult emased koos eri vanuses poegadega, peale selle on võimalus kohata ka segasalku. Šimpanside karjasisestes vastastikustes suhetes erilist hierarhiat ei täheldata. Täisealised hoolitsevad üksteise eest ja otsivad vastastikku karva. Lävimisel kasutavad šimpansid umbes 30 erinevat häälitsust ning suurt osa etendavad ka käte žestid ja kehaasendid. Eriline osa on näoilmel. Näoilme muutusi esineb erutuse, hirmu, nutu ning naeru korral. Huvitaval kombel sulevad nad nuttes silmad ja karjuvad valjusti. Erinevalt inimestest ei voola neil silmist pisaraid. Rõõmustades lähevad šimpansidel silmanurgad krimpsu, silmad löövad särama ja suunurgad koolduvad ülespoole. Šimpansid magavad pesas, lamades külili, mõnikord ka selili. Pesi ehitavad nagu orangutanidki, võra keskossa. Päevaseks puhkuseks rajatakse pesa maapinnale või puu otsa. Tehistingimustes teevad nad pesa kaltsudest ja paberist. Šimpansid söövad peamiselt taimset toitu, mis koosneb mahlakatest puuviljadest, lehtedest, pähklitest, noortest võrsetest, seemnetest ja puukoorest, kuid ei põlga vahel ka sipelgaid ja termiite. Šimpansite karjaelu seisneb ühises toiduotsimises ja mitmesuguses omavahelises suhtlemises. Pojad ja 3-8-aastased noorloomad veedavad palju aega mängides. Kui nad vanemaks saavad, siis asenduvad mängud täiskasvanute rituaalse karvaotsimisega. Šimpansid sigivad läbi aasta. Tiinus kestab 225 päeva. Harilikult sünnib üks poeg, kuid tuleb ette ka kaksikuid. Poeg on sündides peaaegu paljas ja abitu. Õige mitu kuud on nad tihedalt emaga seotud. Emased saavad suguküpseks 6-10-aastaselt, isased 7-8-aastaselt. Potentsiaalne eluiga on šimpansidel 60 aastat.
